sõitma

愛沙尼亞語

詞源

繼承自原始芬蘭語 *soittadak，最終繼承自原始芬蘭-烏戈爾語 *śoje。與芬蘭語 soida、soittaa、匈牙利語 zaj 同源。

動詞

sõitma (da-不定式 sõita)

變位

sõitma 的屈折 (ÕS 分類 34/saatma，t-d類變化)

直陳語氣
現在			完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
第一人稱單數	sõidan	ei sõida	第一人稱單數	olen sõitnud	ei ole sõitnud pole sõitnud
第二人稱單數	sõidad		第二人稱單數	oled sõitnud
第三人稱單數	sõidab		第三人稱單數	on sõitnud
第一人稱複數	sõidame		第一人稱複數	oleme sõitnud
第二人稱複數	sõidate		第二人稱複數	olete sõitnud
第三人稱複數	sõidavad		第三人稱複數	on sõitnud
被動	sõidetakse	ei sõideta	被動	on sõidetud	ei ole sõidetud pole sõidetud
過去			過去完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
第一人稱單數	sõitsin	ei sõitnud	第一人稱單數	olin sõitnud	ei olnud sõitnud polnud sõitnud
第二人稱單數	sõitsid		第二人稱單數	olid sõitnud
第三人稱單數	sõitis		第三人稱單數	oli sõitnud
第一人稱複數	sõitsime		第一人稱複數	olime sõitnud
第二人稱複數	sõitsite		第二人稱複數	olite sõitnud
第三人稱複數	sõitsid		第三人稱複數	oli sõitnud
被動	sõideti	ei sõidetud	被動	oli sõidetud	ei olnud sõidetud polnud sõidetud
條件語態
現在			完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
第一人稱單數	sõidaksin	ei sõidaks	第一人稱單數	oleksin sõitnud	ei oleks sõitnud poleks sõitnud
第二人稱單數	sõidaksid		第二人稱單數	oleksid sõitnud
第三人稱單數	sõidaks		第三人稱單數	oleks sõitnud
第一人稱複數	sõidaksime		第一人稱複數	oleksime sõitnud
第二人稱複數	sõidaksite		第二人稱複數	oleksite sõitnud
第三人稱複數	sõidaksid		第三人稱複數	oleksid sõitnud
被動	sõidetaks	ei sõidetaks	被動	oleks sõidetud	ei oleks sõidetud poleks sõidetud
祈使語態
現在			完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
第一人稱單數	—	—	第一人稱單數	—	—
第二人稱單數	sõida	ära sõida	第二人稱單數	—	—
第三人稱單數	sõitku	ärgu sõitku	第三人稱單數	olgu sõitnud	ärgu olgu sõitnud
第一人稱複數	sõitkem	ärgem sõitkem	第一人稱複數	—	—
第二人稱複數	sõitke	ärge sõitke	第二人稱複數	—	—
第三人稱複數	sõitku	ärgu sõitku	第三人稱複數	olgu sõitnud	ärgu olgu sõitnud
被動	sõidetagu	ärgu sõidetagu	被動	olgu sõidetud	ärgu olgu sõidetud
引述語態
現在			完成
人稱	肯定	否定	人稱	肯定	否定
主動	sõitvat	ei sõitvat	主動	olevat sõitnud	ei olevat sõitnud polevat sõitnud
被動	sõidetavat	ei sõidetavat	被動	olevat sõidetud	ei olevat sõidetud polevat sõidetud
Nominal forms
ma-infinitive	主動	被動	da-infinitive	主動	被動
主格	sõitma	sõidetama	da-form	sõita	—
內格	sõitmas	—	des-form	sõites	—
出格	sõitmast	—	分詞	主動	被動
轉移格	sõitmaks	—	現在	sõitev	sõidetav
欠格	sõitmata	—	過去	sõitnud	sõidetud